Sajuradar reaalajas: radaripilt näitab, kus Eestis praegu sajab ja kuhu sajuala liigub.
Radaripilt kell 13:50 · uueneb iga 10 minuti järel · RainViewer (OPERA komposiit)
Sama kellaaja ilmateate järgi ei saja praegu üheski 31 linnast. Kui radaripildil on siiski kaja, käib sadu linnadest mööda või jääb see naaberalade kohale. Ilmateade linnade kaupa näitab iga koha seisu eraldi.
Ava interaktiivne radarikaartIlmaradar mõõdab raadiolainetega, kus õhus on sajupiisku, ja joonistab neist kaardi. Sama pilti nimetatakse mitmel moel - radaripilt, radarikaart, vihmaradar, sajukaart - ja kõigi taga on üks ja sama mõõtmine. Erinevalt prognoosist on see päris mõõtmine: radar näitab sadu, mis praegu tegelikult käib, mitte seda, mida mudelid arvavad tulevat.
Pilt on Euroopa ilmaradarite ühiskomposiit (OPERA võrk RainVieweri kaudu), milles on sees ka Eesti radarid Harkus ja Sürgaveres. Seetõttu katab vihmaradar kogu Eesti ja ka naaberalad - sajuala lähenemine on näha juba enne Eesti piirini jõudmist.
Värv näitab kaja tugevust ehk seda, kui tihe sadu radarikiire teel on. Ilmapiir kasutab RainVieweri skaalat "Universal Blue". Sajuhulk on ligikaudne: radar mõõdab peegeldust, millest sajuhulk tuletatakse, seega tabelis on suurusjärk, mitte mõõdetud millimeeter.
| Värv | Sadu | Ligikaudu |
|---|---|---|
| helesinine | väga nõrk sadu või uduvihm | alla 0,5 mm/h |
| sinine | nõrk vihm | ~0,5 mm/h |
| tumesinine | mõõdukas vihm | ~1-3 mm/h |
| väga tume sinine | tugev ühtlane sadu | ~3 mm/h |
| kollane | tugev hoog | ~6 mm/h |
| oranž | väga tugev hoog | ~12 mm/h |
| punane | rajuhoog, tavaliselt äikesepilvest | 25 mm/h ja enam |
| roosa või valge | erakordselt tugev kaja, võib sisaldada rahet | üle 50 mm/h |
Lumi on omaette skaalal: valkjast helesinisest tumesinise poole, mida tihedam lumesadu. Lumehelbed peegeldavad radarikiirt nõrgemalt kui vihmapiisad, seega talvel on kaja tegelikust hõredam - kerge lumesadu võib radaril üldse puududa, kuigi maas sajab.
Vaata animatsioonist liikumissuunda: sajuala jõuab sinuni umbes sama kiirusega edasi liikudes. Kitsad erksad triibud on hoovihmad ja äike - need tekivad ja kaovad kiiresti. Lai ühtlane ala on püsisadu, mis kestab tundide kaupa.
Ühest kaadrist ei ole kasu, kahest juba on. Kui sama sajuala on kahel kaadril nihkunud kaardil pool sammu, jõuab see sinuni umbes sama aja jooksul, mille jagu ta veel eemal on. Suvel tasub jälgida ka kuju: sissepoole kõverduv serv tähendab tugevnevat hoogu, laialivalguv serv hääbuvat.
Interaktiivsel kaardil on radari kõrval ka elav äikesekaart välgulöökidega sekundite täpsusega ning sademete prognoos üheksa ilmamudeli võrdluses - nii näed korraga, mis sajab praegu ja mida on oodata edasi. Sajuteate saab tellida ka otse telefoni.
Radaripilt on mõõtmine, aga mitte eksimatu. Neli kohta, kus kaardil nähtu ja aknast nähtu lahku lähevad:
Äikesepilv paistab radaril väikese, teravalt piiritletud ja väga tugeva kajana - kollasest punaseni, keskel sageli roosa. Kui selline rakk liigub sinu poole, tasub arvestada lühikese, aga tugeva hoo ja tuulepuhanguga. Välgulööke radar ei mõõda: need tulevad eraldi äikesekaardilt, kus iga löök ilmub sekundite jooksul. Ametlikud ilmahoiatused tulevad Keskkonnaagentuurilt ja on näha ilmakaardil ning iga linna lehel.
Kolm asja, mida sageli segamini aetakse. Radar mõõdab sadu, mis on õhus praegu, ja uueneb iga 10 minuti järel. Satelliidipilt näitab pilvi ülalt - pilv võib olla paks ja sadu ometi mitte olla. Prognoos on mudeli arvutus edasi, ja mudelid ei ole ühel nõul: Ilmapiir näitab neid üheksat korraga, nii et lahknevus on kohe näha. Lähima tunni jaoks on radar kõige usaldusväärsem, päeva või nädala jaoks prognoos.
Sama radaripilt käib kaasas ka telefonis: ava interaktiivne radarikaart ja lisa leht avaekraanile või võta Ilmapiiri äpp Google Playst. Teavituse saab seadistada nii sajule kui ka välgule: äikeseteade annab märku, kui välk lööb valitud kaugusele valitud asukohast.